Virtuaaltöö ja kaugtöö erinevused

Virtuaaltöö ja kaugtöö erinevused

Virtuaal- ja kaugtööd on Eestis juurutatud juba 2000. aastatest alates. Järjest muutuv tehnoloogiavaldkond annab uusi võimalusi kaug-  ja virtuaaltöö rakendadamiseks. Loe edasi, kui Sind huvitab, kuidas virtuaaltöö ja kaugtöö enda kasuks tööle panna.

Virtuaaltöö temaatika kontekstis on 20. sajandil müüdud aega, oluline on olnud kohal käimine. 21. sajandil on järjest enam levinud vorm tulemuste müümine ehk töökohad on sidunud palgasüsteemi projektipõhiseks. Juhtimises on aina enam levinud tulemusjuhtimine. Millised on aga virtuaaltöö ja kaugtöö erinevused?

Kaugtöö mõistet on defineeritud erinevalt ning definitsioonid tulenevad kaugtöö tegemise põhjustest. USA-s võeti kaugtöö kasutusele ummikute tõttu. Paljud ettevõtted teadvustasid, et kaugtööd tehes on võimalik töötajate aega kokku hoida ja vähendada kulusid kontoripinnale, mis on suurlinnade hinnatumates asukohtades väga suured. Aja ja kulude kokkuhoid on argumendiks ka tänases Eestis — näiteks Tallinnas maksab büroopinna ruutmeetri hind keskmiselt 15 eurot, aga on ka oluliselt kallimaid eksklusiivseid maju. Näiteks maksab kontoripind Metro Plaza majas Viru väljaku ääres 51,4 eurot ruutmeetri kohta.

 

Mis on kaugtöö?

Kaugtöö on teinud võimalikuks tehnoloogia areng, ilma selleta ei oleks see mõeldav. Kaugtööd kutsutakse ka kodutööks (tulenevalt sõnast kodukontor) ja lisandunud  on uuem mõiste virtuaaltöö. Kaugtööd defineeritakse kõige enam töötamisena väljaspool kontorit, kasutades selleks info- ja kommunikatsioonivahendeid. Kaugtöö mõistes on rõhuasetus asukohal, mitte niivõrd info- ja kommunikatsioonitehnoloogial.

Kaugtöö võib olla nii täielik kui osaline. Kõige paremini saab kaugtöö vormi rakendada teadmustöö valdkondades. Ametitest kasutavad kaugtööd kõige rohkem disainerid, kirjutajad, telefonikonsultandid, kirjanikud, kinnisvara- ja kindlustusmaaklerid, arhitektid, programmeerijad, turundustöötajad ja raamatupidajad.

 

Mis on virtuaaltöö?

Virtuaaltöö on üks kaugtöö vorme. Virtuaaltöö on töövorm, mille puhul kasutatakse suhtlemiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid. Virtuaaltöö mõiste definitsioonis on rõhuasetus infotehnoloogiliste vahendite kasutamisel. Töö tegemise asukoht võib olla samal aadressil erinevas osakonnas, korrusel. Mõnikord samastatakse kaugtööd või virtuaaltööd ka üksikettevõtlusega, kuna kaugtöötaja on iseendale tööandjaks, deklareerides tulusid ja kulusid väikeettevõtena.

Uuringud on kinnitanud, et kaug- ja virtuaaltööd tehes on inimeste stressitase madalam, kuna virtuaaltööd tegev inimene saab tööd ise juhtida ja kontrollida, mitte lasta seda teistel teha. Virtuaaltöö vorm ei ole kellaaegadel, vaid tulemustel baseeruv  tegevus ja seetõttu on virtuaaltööd pakkuvad firmad paljude arvates tõhusamad.

Keskkonnakaitse ja ühiskonna vaatenurgast lähtuvalt on kaugtööl järgnevad eelised:

  • vähem liiklemist;
  • vähem kütuse tarbimisest ja liiklusest tingitud õhu saastamist;
  • väiksem loodusressursside tarbimine;
  • kokkuhoid infrastruktuuris;
  • paranenud kohalik majandus.

Nii nagu ei kao paberraamatud ja neid ei hakka täielikult asendama e-raamatud, on sama lugu ka kaugtöö- ja virtuaaltööga — need on lihtsalt ühed võimalustest, mis 21. sajandil järjest enam kanda kinnitamas. Füüsiline töökoht ei kao kindlasti, paljud valdkonnad ei võimaldagi seda. Samuti tekib meeskondadena töötamisel jõud sünergiast ja koostööst. Seega parim võimalus on koostöötamise, kaugtöötamise ja virtuaaltöö kombineerimine vastavalt tööülesannetele ja töötajate vajadustele. Kaug- ja virtuaaltöö annavad ettevõtetele hea platvormi ka osalise tööaja rakendamiseks, mis on töötajate hulgas järjest enam hinnatud.

 

Kuidas toimib töö kodukontoris?

Kodutöö rakendamisel on mõistagi ülioluline keskkond, ei ole mõeldav teha pikki tööpäevi diivaninurgal või tabureti peal köögilaua taga. Kodukontor peaks olema sama mugav ja ergonoomiline nagu klassikaline büroo ja tagatud peaksid olema ka töötervishoiu nõuded. Kodukontoris on paljud produktiivsemad, kui suures avatud kontoris, kus töötegemise juurde võib kuuluda liigselt sotsialiseerumist, mis segab keskendumist töötegemisele. Tööalane suhtlemine koostööpartnerite ja klientidega võib olla piisav, et tagadagi vajalik suhtlus. Kodukontori varustus: kontoritool, piisava valgusega laud, raamaturiiul, vajalik tehnika (arvuti, töötelefon, printer) ja internetiühendus.

Kui oled hea planeerija ja kodus ei ole palju segavaid faktoreid, siis toimib kodukontor suurepäraselt ja efektiivselt. Kodukontorisse sisenedes tuleb tunda end kui tööl.  Virtuaalassistendina töötades tuleb aegajalt ette ka kliendi juures töötamist eelnevalt kokkulepitud ajal. Näiteks 1 kord nädalas või iga päev 3 tundi. Klientide jaoks on nende kontoris kohapeal töötamine eelistatud just koostööprojekti algusperioodil, hiljem kui töölõik ja arusaam ettevõtte ärimudelist selge on kodukontoris võimalik oma rütmis edasi toimetada.

 

Artiklis kasutatud Tartu Ülikooli Pärnu kolledž uuringut ja lõputööd.